29.11.11

Uue-Harmi mõisa ajaloo stendid ja voldikud.


Zoege von Manteuffeli nim.Sihtasutus algatas Mõisakoolide riikliku prograami raames projekti koduloolise materjali kogumiseks  ja talletamiseks Uue-Harmi mõisas.
 Projekti tulemusena kujundati ja valmistati MR Stuudio OÜ-s Ajalooarhiivi materjalide põhjal Uue-Harmi mõisa ajalooteemalised stendid mõõdus  1x2m., samuti koostati, kujundati ning trükiti Uue-Harmi mõisa voldikud.
Projekti teostas ja kaasfinantsseris summaga 100 €   Zoege von Manteuffeli SA Sirje Kautsaare eestvedamisel. Kultuuriministeerium eraldas toetuseks 620 €.
Stendid on üleval Uue-Harmi mõisas, kus Harmi Põhikooli õpilased saavad  neid ka õppetöös lisamaterjalina kasutada. Ajaloo- ja koduloohuvilistel on  nüüd olemas kompaktne materjal, saamaks lühiülevaate Harmi varasemast ajaloost, Harmi mõisast Zoege von Manteuffeli ajal ning Harmi mõisast pärast 1919. aasta  võõrandamist.

Tiiu Jalg

14.7.11

Ühiselt Harmi koolile appi!

Kooli tegevust toetav Zoege von Manteuffeli nimeline Sihtasutus teeb ettepaneku tulla ühiselt Harmi koolile appi ning enne sügist veel ühiste rahadega ära teha üks hädatarvilik töö - mõisamaja katusealuse soojustamine. See aitab oluliselt kokku hoida küttekulusid ja vähendaks kondensvee kahjustusi. Nimelt tekib praeguse pooliku soojustuse tõttu vesi, mis jookseb lausa esimese korruse lagede vahele. Seetõttu on ka ilusa mõisasaali laes inetud veekahjustused. Kulutused on suurusjärgus 2100 eurot.


Soovime esitada taotluse Regionaalsete investeeringute andmise programmi, mida rahastatakse Eesti riigieelarvesse laekuvast hasartmängumaksust. Taotleja omafinantseerimise ja/või projekti partnerite kaasfinantseerimise summa peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti üldmaksumusest.

Kuna ei vallal ega sihtasutusel ei ole reservi omaosaluse katteks, siis seetõttu palume appi nii Harmi kooli vilistlasi kui ka häid sõpru-toetajaid, kandes toetusraha Zoege von Manteuffeli nim Sihtasutuse arveldusarvele Swedbankis 221047242927. Selgitusse palun kirjutada märksõnaks "katusealune".

Iga euro on Harmi mõisakooli jaoks oluline!

Meie tegemistest saab lugeda:
http://neuharm.blogspot.com/
Facebook: Harmi kool

24.6.11

"Harmi ajaloovihik 2" koostamine

Kevadel esitatud taotlus Kohaliku Omaalgatuse Programmi ajaloovihiku väljaandmiseks sai positiivse vastuse. On alanud tööd vihiku koostamiseks ja seejärel trükkimiseks.
Taotlus esitati kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamise sh kodu-uurimuslike materjalide koostamise ja avaldamise kategoorias. Eesmärgiks on kogukonna liikmete teadlikkuse tõstmine kohaliku kultuuripärandi hoidmisel, säilitamisel ja avaldamisel, piirkonnas asuvate erinevate huvigruppide vahel koostöö algatamine, mida sellise vihiku väljaandmise eeltööna oli väga vajalik.
Eelnevalt viidi läbi Mõisaajaloopäev Uue-Harmi mõisas 2010.a. novembris, mille raames koguti nii foto- kui ka tekstimaterjali. Ajalooarhiiv on ära teinud tänuväärse töö Harmi mõisa uurimises. Nüüd on soov olemasolevad materjalid ühendada üheks vihikuks, mida saavad omale soetada ajaloohuvilised. Kaastööd tegid Harmi Põhikooli õpilased, siis kool saab oma osa valminud vihikutest, mida siis saab kasutada erinevates õppetundides lisamaterjalina.
Ajaloovihiku juhtimise ja elluviimise eest vastutab Zoege von Manteuffeli nim Sihtasutus, projektijuhiks on Sirje Kautsaar.
Lepingute allakirjutamine on käsil, vihiku kujundab Harmi Põhikooli kunstiõpetaja Juhan Soomets, kellega läbirääkimised juba käivad. Järgmistel mõisapäevadel, 9.ja 10. juulil, näeme vihikut juba ilmselt müügis.

Ajaloovihiku väljaandmist  toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programmi Harjumaa osakond ning Zoege von Manteuffeli nimeline Sihtasutus.

Järgmised mõisapäevad 9. ja 10.juulil

Harmi mõis ootab taas külalisi.

Laupäeval, 09.07 kell 13.20
Barokkmuusika kontsert
Vanamuusika ansambli
„Tallinn Baroque“ esituses

Pühapäeval, 10.juulil kell 12.20
mõisakontserdi raames
kammermuusika kontsert
Palm-duo esituses.

5.6.11

Külastusmäng Unustatud Mõisad 2011


Laupäeval, 11. juunil Uue- Harmis

Igal täistunnil giidiga jalutuskäik, töötoad, kohvik, mõisakook.


Elav muusika!

10.30 Kammermuusika seltsi liikme Kadri-Ann Sumera kontsert „Lapi Joiud“

12.30 Harmi õpilaste kontsert


4.6.11

Kohaliku Omaalgatuse Programm toetas projekti.

2011. a kevadvoorus esitati Harjumaal kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) 171 projektitaotlust toetuste kogusummas 225 373 eurot, millest rahastust leidis maa- ja linnapiirkonnas kokku 100 taotlust kogusummas 129 378 eurot.

Harju maavanema 30.05.2011 korraldusega nr 1152-k rahastatakse Zoege von Manteuffeli nim SA poolt esitatud projektitaotlus "Harmi ajaloo vihik 2" taotluse eelarves toodud mahus.

23.5.11

Ojasoo, Alansi ja Harmi mõisad

1417. aastal läänistas ordumeister Lander von Spanheim Jacob Ronnele (Deken) ja tema järeltulijatele Ojasoo mõisa (Hof zu Harme) ja veel terve rea külasid. See on esmakordne Ojasoo mõisa mainimine. Ehkki järgneva üle kahesaja aasta jooksul nimetati mõisat saksakeelses kõnepruugis Harmiks, oli tegemist ikkagi Ojasoo mõisaga. Hilisem Harmi eraldati Ojasoost 1646.aastal. Ordumeister oli mõisa läänistanud ka Dekeni õiguspärastele järeltulijatele.
13. ja 14. sajandil oli Taani valduses Harju- ja Virumaal kujunenud välja Valdemar-Eriku lääniõigus. Tegemist oli meeslääniõigusega, mis tähendas seda, et vasallid võisid maahärralt saadud lääni edasi pärandada ka meesliinis. Meessoost järglaste puudumisel pidi valdus aga maahärra kätte tagasi minema.
1397.aastal oli Saksa ordu kõrgmeister andnud Harju-Viru vasallkonnale Jungingeni armukirja (Juningensche Gnade). See laiendas oluliselt vasallkonna õigusi. Nüüd võis lääni pärandada viienda põlveni. Samuti tohtis mõisat edasi anda naisliinis. Sellega muutusid läänid sisuliselt pärusvaldusteks ehk alloodideks ja nende siirdumine tagasi lääniandjale oli pigem teoreetiline, kuna vaid mõned üksikud perekonnad surid varem välja. Armukiri lõi vasallide maavaldusele kindlama aluse. See tingis omakorda selle, et maavaldajatel tekkis nüüd huvi maale elama asuda ja mõisaid rajada.

Ürikus on huvipakkuv veel asjaolu, et koos Ojasooga siirdus Dekenitele läänina ühtlasi Alansi mõis ja küla (Adonis). Tegelikult oli Alansit mainitud juba 1241. aastal Taani hindamisraamatus (Atansacae). 17 adramaa suurune küla kuulus siis Taani kroonidomeeni hulka. Mõis rajati enne 1417. aastat. 1462. aastaks oli mõis aga kadunud, kuna siis oli ühe üriku teateil olemas vaid mõisaase (Hofstätte). Ojasoo mõisa jagamisel 1646. aastal jäi suurem osa külast koos 19 taluga vana mõisa alla. Viis talu liideti uue Harmi mõisaga. 18. sajandil ühendati Harmiga ka ülejäänud osa külast.

Allikas: I. EAA, f. 2069, n. 2, s. 31 (Digiteeritud). Ordumeister Sifert Lander von Spanheimi läänikiri Jacob Ronnele (Deken), 25.jaanuar 1417.

Harmi küla ja Ojasoo mõis 1241-1646

Harmi küla, kuhu 17.sajandil Harmi mõis rajati, mainitakse 1241.aastal Taani hindamisraamatus (Hermae). Seda valdas Henri de Libaeci nimeline mees. Tegemist oli suure lääniga, kuna küla suuruseks on hindamisraamatus antud tervelt 25 adramaad. See tegi Harmist piirkonna ühe suurema maavalduse. Just selle suuruse tõttu on arvatud, et mainitud Harmi ei hõlmanud ainult samanimelist küla, vaid selle alla kuulus veel rida väiksemaid külasid. 1417.aasta lääniürikus mainitakse Harmi kõrval Lope, Ojasoo (Oiel) ja Harmseleke külasid. Arvata võib, et just need kuulusid juba 1241. aastal Harmi koosseisu. Lopest ei ole allikais enam 1467. aasta järgselt midagi juttu. Ojasoo jäi aga hiljem samanimelise mõisa juurde ja küla liideti 18. sajandi alguses osaliselt mõisaga. Harmseleke küla asemele rajati juba üsna varakult mõis: 1325. aastal oli see olemas ja kuulus Hennekinus de Harmselekele. Mõis hävitati ilmselt Jüriöö sündmuste käigus (1343) ja see lakkas mõisana eksisteerimast; hiljem on nimetatud ainult tühja külaaset.

21.5.11

SA esitas projektitaotluse Mõisakoolide riiklikule programmile

Sihtasutus esitas projektitaotluse mõisateemaliste stendide valmistamiseks.
Stendid kajastavad Uue-Harmi mõisa ajaloolist rada ja inimesi. Kasutada saab neid nii mõisamängus "Unustatud mõisad" kui ka õppetöös ajaloomaterjalidena.
Andmeid uurisid ja kogusid Rahvusarhiivi töökad mesilased.
Ootame vastust taotlusele.

15.4.11

Sihtasutus esitas uue KOP taotluse

SA esitas uue toatluse Kohaliku Omaalgatuse Programmist rahaliste vahendite saamiseks trükise "Harmi ajaloo vihik 2" väljaandmiseks. Projekti kogueelarve on 309 eurot, millest KOPi toetus katab 27 eurot ja omaosalus on 34 eurot. Jääme taotluse rahuldamise vastuse ootele.... http://www.eas.ee/

2.1.11

Põhikiri

Zoege von Manteuffeli nimelise Sihtasutuse põhikiri

1 Sihtasutuse nimi, asukoht ja eesmärk
1.1 Sihtasutuse nimi on Zoege von Manteuffeli nimeline Sihtasutus (edaspidi SA).
1.2 Sihtasutuse asukohaks on Harmi küla, Kõue vald, Harjumaa, Eesti Vabariik.
1.3 Sihtasutuse eesmärgid on:
kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine
heategevuse eesmärgil sihtotstarbeliste vahendite kasutamise korraldamise
kaudu tingimuste loomine Harmi Põhikooli õpilaste edukaks arenguks
kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamisele
kaasaaitamine
keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamine kogukonnas
1.4 Sihtasutus võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi
saavutamiseks.
1.5 Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
2 Sihtasutusele vara üleandmise kord
2.1 Juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt Sihtasutusele annetatav raha kantakse Sihtasutuse
pangaarvele või antakse Sihtasutusele üle sularahas. Annetuse üleandmise päevaks loetakse
ülekande korral raha pangaarvele laekumise päeva või Sihtasutusele raha üleandmise päeva.
Raha üleandmist Sihtasutusele tõendab juhatuse poolt volitatud isik.
2.2 Juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt Sihtasutusele annetatav muu vara antakse juhatusele
üle vastava akti alusel vastavalt kehtivale seadusele.
3 Sihtasutuse vara ja majandamine
3.1 Sihtasutuse vara moodustub:
3.1.1 Sihtasutusele annetatud rahast ja muust varast;
3.1.2 Sihtasutuse kapitalilt laekuvatelt intressidelt;
3.1.3 Sihtasutuse põhikirjalistest eesmärkidest tulenevast tegevusest;
3.1.4 Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste fondide eraldistest.
3.2 Sihtasutuse vara kasutatakse SA huvides vastavalt Sihtasutuse poolt kinnitatud eelarvele
ja otsustele.
3.3 Sihtasutuse vara käsutab juhatus. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse sh
nõukogu poolt kinnitatud eelarve ja tegevuskavaraamest, võib juhatus teha vaid nõukogu
kirjalikul nõusolekul.
3.4 Sihtasutuse poolt välja antud rahalised ja mitterahalised toetused avalikustatakse SA
koduleheküljel.
3.5 Sihtasutuse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
4 Sihtasutuse juhatus
4.1 Sihtasutust juhib ja esindab 1-5 liikmeline juhatus, kes oma tegevuses järgib nõukogu
seaduslikke korraldusi.
4.2 Juhatuse liikmed määratakse nõukogu poolt lihthäälteenamusega. Juhatuse liikme
volitused kestavad kolm (3) aastat.
4.3 Juhatuse liikmete koosseisus teeb muudatusi nõukogu. Juhatuse liiget võib tagasi kutsuda
tema enda avalduse põhjal (vähemalt ühekuulise etteteatamisega) või nõukogu initsiatiivil
mistahes muul mõjuval põhjusel.
4.4 Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale
vastavat tasu, mille määrab nõukogu.
5
4.5 Juhatuse liige võib oma õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ainult
nõukogu kirjalikul nõusolekul (volitusel).
4.6 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse
majandustegevusest ja majanduslikust seisust, samuti teatama koheselt Sihtasutuse
majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega
seotud olulistest asjaoludest.
4.7 Juhatuse liikmel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes, mis on
vastavuses käesoleva põhikirjaga.
5 Nõukogu
5.1 Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ja teostab tegevuse üle järelvalvet ning korraldab
Sihtasutuse juhtimist.
5.2 Nõukogu kehtestab 3 kuu jooksul volituste algusest tegevuskava järgneva 3 aasta kohta,
millest juhinduvad Sihtasutuse juhatus ja nõukogu oma tegevuses. Tegevuskava avaldatakse
SA kodulehel.
5.3 Nõukogu on 3 kuni 7 liikmeline.
5.4 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimeheks ei saa olla
Harmi Põhikooli töötaja.
5.5 Nõukogu liikmeks ei saa olla juhatuse liige ega Sihtasutuse audiitor ega nendega võrdset
majanduslikku huvi omav isik, samuti pankrotivõlgnik.
5.6 Nõukogu liikmetele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule
olukorrale vastavat tasu.
5.7 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 4 korda
aastas või kui seda nõuab juhatus, audiitor või vähemalt 2 nõukogu liiget. Juhatus on
kohustatud nõudma nõukogu koosoleku kokkukutsumist, kui nõukogu liikmete arv on
vähenenud alla põhikirjas sätestatud miinimumarvu. Koosoleku kutsub kokku nõukogu
esimees või teda asendav nõukogu liige.
5.8 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poolte nõukogu
liikmetest. Juhatuse liikmete määramiseks, Sihtasutuse ühinemiseks või jagunemiseks peab
koosolekul esindatud olema vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu
võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest. Sihtasutuse eelarve
kinnitamiseks on vaja 2/3 nõukogu liikmete poolthääli.
5.9 Igal nõukogu liikmel on koosolekul üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest
keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse
tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja
Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest
tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
5.10 Nõukogu koosolekuid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või
teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus,
mille ta kinnitab oma allkirjaga (sh digitaalallkirjaga). Nõukogu otsused avaldatakse SA
kodulehel.
5.11 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokkukutsumata, kui otsuse osas on hääletanud
kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul kõik nõukogu liikmed.
5.12 Nõukogu võib muuta Sihtasutuse põhikirja nõukogu liikmete konsensuse alusel.
6 Audiitor
6.1 Sihtasutuse audiitori nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
6.2 Audiitor nimetatakse ühekordseks audiitorkontrolli tegemiseks.
7 Aruandlus ja raamatupidamine
7.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande, esitab need audiitorile kontrollimiseks ja seejärel nõukogule kinnitamiseks
hiljemalt 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruandele kirjutavad alla
kõik juhatuse liikmed.
7.2 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest.
8 Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
8.1 Sihtasutuse ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt seadusele
8.2 Sihtasutuse lõpetamine ja likvideerimismenetlus toimub seadusega ettenähtud korras.
Likvideerijateks on nõukogu ja juhatuse liikmed.
8.3 Likvideerimismenetluse järel alles jäänud vara antakse üle piirkonnas tegutsevale haridust
toetava ja tulumaksusoodustusega nimekirja kantud mittetulundusühingu käsutusse.
Käesolev põhikiri on kinnitatud 15.09.2009