23.5.11

Ojasoo, Alansi ja Harmi mõisad

1417. aastal läänistas ordumeister Lander von Spanheim Jacob Ronnele (Deken) ja tema järeltulijatele Ojasoo mõisa (Hof zu Harme) ja veel terve rea külasid. See on esmakordne Ojasoo mõisa mainimine. Ehkki järgneva üle kahesaja aasta jooksul nimetati mõisat saksakeelses kõnepruugis Harmiks, oli tegemist ikkagi Ojasoo mõisaga. Hilisem Harmi eraldati Ojasoost 1646.aastal. Ordumeister oli mõisa läänistanud ka Dekeni õiguspärastele järeltulijatele.
13. ja 14. sajandil oli Taani valduses Harju- ja Virumaal kujunenud välja Valdemar-Eriku lääniõigus. Tegemist oli meeslääniõigusega, mis tähendas seda, et vasallid võisid maahärralt saadud lääni edasi pärandada ka meesliinis. Meessoost järglaste puudumisel pidi valdus aga maahärra kätte tagasi minema.
1397.aastal oli Saksa ordu kõrgmeister andnud Harju-Viru vasallkonnale Jungingeni armukirja (Juningensche Gnade). See laiendas oluliselt vasallkonna õigusi. Nüüd võis lääni pärandada viienda põlveni. Samuti tohtis mõisat edasi anda naisliinis. Sellega muutusid läänid sisuliselt pärusvaldusteks ehk alloodideks ja nende siirdumine tagasi lääniandjale oli pigem teoreetiline, kuna vaid mõned üksikud perekonnad surid varem välja. Armukiri lõi vasallide maavaldusele kindlama aluse. See tingis omakorda selle, et maavaldajatel tekkis nüüd huvi maale elama asuda ja mõisaid rajada.

Ürikus on huvipakkuv veel asjaolu, et koos Ojasooga siirdus Dekenitele läänina ühtlasi Alansi mõis ja küla (Adonis). Tegelikult oli Alansit mainitud juba 1241. aastal Taani hindamisraamatus (Atansacae). 17 adramaa suurune küla kuulus siis Taani kroonidomeeni hulka. Mõis rajati enne 1417. aastat. 1462. aastaks oli mõis aga kadunud, kuna siis oli ühe üriku teateil olemas vaid mõisaase (Hofstätte). Ojasoo mõisa jagamisel 1646. aastal jäi suurem osa külast koos 19 taluga vana mõisa alla. Viis talu liideti uue Harmi mõisaga. 18. sajandil ühendati Harmiga ka ülejäänud osa külast.

Allikas: I. EAA, f. 2069, n. 2, s. 31 (Digiteeritud). Ordumeister Sifert Lander von Spanheimi läänikiri Jacob Ronnele (Deken), 25.jaanuar 1417.

Harmi küla ja Ojasoo mõis 1241-1646

Harmi küla, kuhu 17.sajandil Harmi mõis rajati, mainitakse 1241.aastal Taani hindamisraamatus (Hermae). Seda valdas Henri de Libaeci nimeline mees. Tegemist oli suure lääniga, kuna küla suuruseks on hindamisraamatus antud tervelt 25 adramaad. See tegi Harmist piirkonna ühe suurema maavalduse. Just selle suuruse tõttu on arvatud, et mainitud Harmi ei hõlmanud ainult samanimelist küla, vaid selle alla kuulus veel rida väiksemaid külasid. 1417.aasta lääniürikus mainitakse Harmi kõrval Lope, Ojasoo (Oiel) ja Harmseleke külasid. Arvata võib, et just need kuulusid juba 1241. aastal Harmi koosseisu. Lopest ei ole allikais enam 1467. aasta järgselt midagi juttu. Ojasoo jäi aga hiljem samanimelise mõisa juurde ja küla liideti 18. sajandi alguses osaliselt mõisaga. Harmseleke küla asemele rajati juba üsna varakult mõis: 1325. aastal oli see olemas ja kuulus Hennekinus de Harmselekele. Mõis hävitati ilmselt Jüriöö sündmuste käigus (1343) ja see lakkas mõisana eksisteerimast; hiljem on nimetatud ainult tühja külaaset.

21.5.11

SA esitas projektitaotluse Mõisakoolide riiklikule programmile

Sihtasutus esitas projektitaotluse mõisateemaliste stendide valmistamiseks.
Stendid kajastavad Uue-Harmi mõisa ajaloolist rada ja inimesi. Kasutada saab neid nii mõisamängus "Unustatud mõisad" kui ka õppetöös ajaloomaterjalidena.
Andmeid uurisid ja kogusid Rahvusarhiivi töökad mesilased.
Ootame vastust taotlusele.